Juhtidega igapäevaselt koostööd tehes kerkib ikka ja jälle üles coach’iva juhtimise teema: mõni arvab, et juht ei saa ju oma inimesi coach’ida, teine uurib imestunult, mis imeloom see coach’iv juhtimine üldse on. Ja peame ausalt tunnistama – ka meil kui professionaalsetel coach’idel ei olnud selget vundamenti, millele tuginedes seda juhtimisviisi oma klientidele lahti mõtestada.
Tänapäevasest juhtimisest hakati rääkima alles tööstusrevolutsiooni ajal 20. sajandi alguses, kus mõtteviis oli, et inimene on vahend ja juht kui direktiivne käskude jagaja hoidis korra majas. Milline juhtimiskäekiri tagab aga tänasele juhile edu? Kas kaasaegne juht saab direktori kombel käskude ja keeldudega tulemuslikkust tõsta või ootab tänapäevane töövõtja juhilt inimkesksust, personaalset lähenemist ja suuremat tähenduse loomist tööle endale?
Selguse loomiseks otsustasime Jaaniku Rannulaga avada coach’iva juhtimise Pandora laeka ning selgitada välja, kas tegu on pelgalt coaching’u tehnikate kasutamisega juhtimises või eraldiseisva juhtimisstiiliga. Tegime põhjalikku uurimistööd, korraldasime intervjuusid coach’ide* ja praktikutega** ning panime kokku ülimalt praktilise tööriista: coach’iva juhtimise kompassi. Kõige selle kohta saad lugeda raamatust „Kuidas olla juht, keda inimesed päriselt vajavad?“.
* Toomas Tamsar (Nobel People), Ivar Lukk (CaseHub), Peep Aaviksoo (EBS), Eike ja Signe Tõnismäe (Intelligentne Grupp)
** Kaija Teemägi (AS Elisa Eesti, juhatuse liige); Maris Viires (AS Helmes, Eesti personalijuht); Kadri Mägi-Lehtsi (Roche Eesti OÜ, tegevjuht); Eerika Vaikmäe-Koit (AS SEB, Balti jaepanganduse juht); Tiina Käsi (AS Nordea Eesti, tegevjuht)
Aga alustame algusest.
Mis on tänapäevase juhtimise suurimad väljakutsed?
Gallupi 2023. aasta ülemaailmse rahulolu-uuringu tulemuse järgi on töötajate pühendumus keskmiselt 23%, parimateks tööandjateks nomineeritud ettevõtetes on vastav protsent 72%, Eestis oli see näitaja 25%. Uuringust selgus lisaks, et töötajad ootavad juhtide paremat kättesaadavust, seda, et juht annaks rohkem vabadust ise otsustada, et juhid austaksid ja aktsepteeriksid neid ning et kõigil oleks võrdsed võimalused karjääris edasi liikuda.
Ka 2021. aastal Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel tehtud juhtimisvaldkonna uuringust selgus, et paljud juhid mõistavad (olude sunnil) töötajakeskse juhtimise vajadust ja teevad pingutusi, et töötajate ja organisatsiooni vajadused ning väärtused omavahel sobiksid.
See kõik viitab vajadusele (ja väljakutsele) muuta tänast Eesti juhtimiskultuuri inimkesksemaks. Mida see veel tähendab, küsite, eks?
Erinevatest juhtimisstiilidest ja käekirjadest on kirjutatud sadu raamatuid. Paljud juhid on segaduses: millist juhtimiskäekirja või käitumist siis rakendada, et olla hea juht? Kas inimkesksust toetab teooriast teada käsklustel põhinev, suunda näitav, tulemustele orienteeritud, inimesi ühendav, demokraatlik või coach’iv juhtimisstiil?
Võtame asju mõistusega: coach’iv juhtimisstiil on üks paljudest juhtimisstiilidest, mida juht saab oma repertuaaris oskuslikult hallata. Ivar Lukk tõi meie intervjuus hea näite, et erinevad juhtimisstiilid on kui golfikepid juhi seljakotis – vali sobivasse olukorda sobiv juhtimisstiil, nii nagu valid õigeks olukorraks õige golfikepi.
Mis siis ikkagi on coach’iv juhtimine?
Meie jaoks on coach’iv juhtimine inimkeskne juhtimisviis, kus inimesi võrdselt koheldes, väärtustades ja võimestades saavutatakse parimaid tulemusi.
Niisiis saab kõik alguse juhi suhtumisest töötajatesse ja sellest, kuidas ta oma inimestega käitub. Juhi käitumine saab omakorda alguse tema isiklikest hoiakutest, kogemustest ja mõtteviisist.
Coach’iva juhtimise peamine väljakutse seisneb inimeste juhtimises, eestvedamises ja kaasamises võimu tasakaalustamisse, kusjuures juht peab võimaldama oma töötajal leida ise lahendusi ja teha olulisi otsuseid, lähtumata juhi suunamisest, nõudmistest ja mõjutamisest.
Tihtilugu aga just seda juhid ei tee, sest kiire ja pingeline tempo, kärsitus, suured ootused, tulemuslikkuse surve või kõrge vastutustunde tõttu kiirustavad juhid lahke käega soovitusi ja nõuandeid andma, suunama ja selgitama, vastuseid ette laduma jne. Juhtidel pole piisavalt aega, et luua keskkond, kus päriselt hoida üksühest või tiimidialoogi, kuulata päriselt oma inimesi, pidada pausi ja korduvalt küsimusi esitada, et arendada ja suurendada inimese enda võimekust.
Milline on coachiva juhi mõtteviis?
Juhi käitumine saab alguse isiklikest hoiakutest ja mõtteviisist. Juht, kes hoiab kinni oma võimu positsioonist ei anna tegelikult ruumi ja ei loo kasvupinnast inimesele ise võtta vastutust. Coachiva juhtimise peamine väljakutse seisneb inimeste juhtimisel võimu tasakaalustamises, kus juht peab võimaldama oma töötajal ise leida lahendusi ja lasta temal teha olulisi otsuseid ilma juhi suunamisest, nõudmistest ja mõjutamisest lähtuvalt.
Coachiva juhi mõtteviisi toetab kõige rohkem:
- USKUMUS, et tema on olemas oma tiimi jaoks ning inimesed on need, kes toovad ära tulemused.
- Võimekus usaldada iseennast ning usaldada inimest, et tema annab endast alati parima!
- Avatus ja võime õppida, kohaneda, olla kontaktis iseendaga ja märgata kõigepealt iseennast ning usaldada oma „saba tunnet“ ehk intuitsiooni!
Coachiv juht on võimust vaba võrdne partner!
Kuidas saavutab coach’iv juht paremaid tulemusi ja suurema rahulolu?
Coachiva juhina keskendud inimeste juhtimisele ning siinkohal on juhil 4 peamist fookust: tulemuslikkuse tõstmine, koostöö tõhustamine, pühendumise kasvatamine ning arengu soodustamine.
- VÕIMESTAJA – Võimestaja fookuses on tulemuslikkus. Coachiv juht aitab inimestel ühiselt seada tähenduslikke eesmärke, võimaldab ise vastutust võtta ja otsuseid teha ning toetades igat indiviidi muutustega kohanemisel ja elluviimisel suurendab juht tiimi tulemuslikkust.
- TIIMI ARHITEKT – Tiimi arhitektuuris on fookus tiimi koostööl. Siin soodustab juht tiimi arhitektina usaldusliku ja psühholoogiliselt turvalise keskkonna loomist ja hoidmist, kus tiimil on selged iga tiimi liikme rollid ja vastutusalad ning koostöö tõhustamiseks toimivad järjepidevad tiimi rutiinid.
- SUHETE LOOJA – Siin rollis toetab juht tiimi pühendumust ja kõrget tahet panustada. Coachiv juht loob inimkeskset kontakti iga töötajaga, märkab ja juhib teadlikult tähelepanu inimeste emotsioonidele ja nende mõjule, tegeleb konfliktide ennetamisega ja juhtimisega indiviidi ja tiimi sees ning ümber.
- KASVU SOODUSTAJA – Fookus on arengul ja kasvul. Pühendunud ja koostöise tiimi järjepidev kasvu soodustamine aitab tõsta tulemuslikkust ja töörahulolu. Coachiv juht nügib inimesi järjepidevalt õppima, julgustab avastama arengukohti, toetab ja inspireerib uusi innovatsioonilisi lahendusi leidma, märkab ja tähistab koos nendega edu hetki.
