Kuidas erinevustest saab tugevus?

Kuidas erinevustest tiimis saab päriselt tugevus?

Kuidas erinevustest saab tugevus?

Ühes meeskonnas, kellega hiljuti töötasin, ütles juht üsna siiralt:
“Ma ei saa aru, miks nad omavahel nii palju pinget tekitavad. Nad on kõik väga tublid inimesed.”

Vestluse käigus hakkas vaikselt lahti rulluma midagi muud.

Selgus, et üks inimene kandis pidevalt rohkem vastutust, kui tema roll tegelikult eeldas.
Teine tegi oma tööd hästi, aga eelistas töötada rahulikult ja omas tempos, mis teistele tundus aeglane.
Kolmandal oli palju ideid, aga tal oli keeruline neid lõpuni viia.

Keegi ei teinud midagi valesti.
Aga koostöö ei toiminud.

Milles võib olla probleem?

Sageli ei ole probleem inimestes. Probleem on selles, kuidas töö ja koostöö on üles ehitatud.

Kui rollid ei toeta inimeste loomulikke tugevusi, tekib paratamatult pinge. Kui eeldame, et kõik peaksid töötama sarnaselt, hakkavad erinevused segama, mitte toetama.

Ja mida teeb selles olukorras juht?

Püüab vahendada, pingeid maandada, tõlkida…
Aga pinge aina kasvab ja lõpuks on ka juht kurnatud.

Millest alustada?

Toimivad meeskonnad ei alusta sellest, mida peaks parandama. Nad alustavad sellest, mis juba töötab.

Kui pinge meeskonnas on tõusnud, on kõige mõistlikum võtta korraks aeg maha, peatuda ja vaadata olukorrale värske pilguga otsa.

Mõtestada koos:
• millistes olukordades on igaüks oma parimas vormis?
• milles loob iga tiimiliige kõige rohkem väärtust?
• millal koostöö sujub loomulikult ja millal mitte?
• mida saame teha, et erinevustest saaks meie tugevus?

Kui nendele küsimustele päriselt otsa vaadata, hakkab pilt muutuma.

Selgub, et inimesed ei ole keerulised. Nad on lihtsalt erinevad.
Ja kui need erinevused saavad nähtavaks, ei pea neid enam tasandama – neid saab kasutada.

Näiteks – üks toob selgust ja struktuuri, teine loob ideid ja näeb võimalusi, kolmas hoiab suhteid ja märkab, kui keegi jääb kõrvale.

Kui meeskond õpib seda nägema, muutub ka koostöö.

Ja seda mitte sellepärast, et inimesed muutuvad, vaid sellepärast, et nad saavad lõpuks tegutseda oma loomupärases olekus – oma tugevustes.

Hea juht ei püüa “päästa” ega “parandada”


Ta püüab aru saada, kus keegi on juba tugev, ja loob sealt edasi.

See võib tähendada väikeseid muutusi – mõne rolli ümbermõtestamist, teadlikumaid tööjaotuse valikuid, rohkem avatust selles, kuidas keegi töötab.

Juba väikestel muudatustel võib olla väga suur mõju.

Kui meeskond hakkab rohkem toetuma sellele, mis inimestel loomulikult hästi välja tuleb, vabaneb väga palju ressurssi – pinget on vähem, selgust on rohkem ja koostöö ei nõua enam nii palju pingutust.

Meeskond hakkab palju paremini toimima.

Kas sinu meeskond kasutab juba oma täit potentsiaali?

Scroll to Top