
Kas oled kunagi tundnud, et tööpäeva lõpuks oled väsinud, aga tegelikku tööd pole justkui tehtud? Võib-olla pole asi töökoormuses, vaid hoopis selles, kui palju energiat kulub nähtamatule töökohadraamale. Draamaekspert CyWakeman uuringute järgi kulutavad inimesed keskmiselt 2,5 tundi päevas draamale! See tähendab, et seitsmeliikmelises tiimis kaob “kuhugi” igapäevaselt peaaegu kaks täispikka tööpäeva arusaamatuste, varjatud pingete ja ebavajalike konfliktide tõttu.
Aga mis on draama, kuidas see tekib ja kuidas seda vähendada? Kas töökohal on võimalik luua keskkond, kus selge suhtlus ja aus tagasiside asendavad kuulujutte ja „koosolekuid peale koosolekut“?
Mis on draama ja kuidas see tekib?
Draamaekspert Cy Wakeman defineerib draamat kui reaalsuse moonutamist oma välja mõeldud lugude kaudu. Draamat toidavad eeldused, muutustele vastupanu ja emotsionaalne reaktiivsus. Kui me ei oska või ei julge end selgelt väljendada, on paratamatult draamat palju.
Kas tuleb tuttav ette?
- Meil on tiimikoosolekud, kuid pärast neid räägivad inimesed asju edasi väikestes gruppides.
- Meeskonnas hoitakse tagasi oma mõtteid, sest keegi ei taha „valesti öelda” või tunda end rünnatuna.
- Otsused venivad, sest inimesed ei julge ebaselgetes olukordades initsiatiivi võtta.
Sageli on probleemiks ka psühholoogilise turvalisuse puudumine. Amy Edmondson toob esile, et töökoha draama on sageli märk sellest, et meeskonnaliikmed kardavad sõna võtta, küsimusi esitada või vigu tunnistada.
Näiteks kujutle olukorda: koosolekul arutatakse olulist teemat, kuid lisaküsimusi ei teki. Kõik tundub sujuv. Pärast koosolekut helistab Mari siiski Mallele ja küsib, kuidas tema asjast aru sai, sest talle jäi midagi segaseks. Miks Mari koosolekul ei küsinud?
Suure tõenäosusega puudus selles tiimis psühholoogiline turvatunne – Mari ei tahtnud teiste silmis rumal näida või on varem saanud kriitilisi pilke, mis on õpetanud teda vaikima. Selle tulemusel tekib paralleelkultuur – osad saavad ühtemoodi aru, teised teistmoodi, selgust pole ja küsida ka ei julgeta.
Kui aga selge eneseväljendus ja aus tagasiside oleksid normiks, võiks sellised olukorrad täielikult ära jääda, luues koostööle avatud ja tõeliselt tõhusa tööõhkkonna.
Kuidas draama töökohal avaldub?
Draama võib esineda mitmel kujul – nagu ka eelnevates näidetes – ja selle mõju töökeskkonnale on sageli suurem, kui pealtnäha tundub. Kuidas aga kindlaks teha, kas meie töökeskkond toetab turvalist, avatud ja selget suhtlust? Allpool on mõned märgid, mis võivad viidata, et aus tagasiside ja selge eneseväljenduse asemel valitseb draama:
- Kas pärast ametlikku koosolekut toimuvad mitteametlikud „koosolekud peale koosolekut“, kus räägitakse asjadest, mida ametlikul kohtumisel ei söandatud välja öelda?
- Kas kontoris levivad kuulujutud ja tagaselja rääkimine, mis mürgitavad meeskonna sisekliimat?
- Kas osaled koosolekutel, mida pead väheoluliseks, lihtsalt sest sind kutsuti?
- Kas ütled sageli kõigile „jah“, kuigi see viib sind ülekoormuseni?
- Kas suur osa sinu tööpäevast kulub ülesannetele, mis ei inspireeri sind ega lase sul rakendada oma loomupäraseid andeid ja tugevusi?
Kuidas draamat vähendada?
Draama vähendamine meeskonnas ja terves organisatsioonis algab teadlikkusest ja sihipärasest kultuuri muutmisest. Ja eelkõige algab draama vähendamine sellest, et iga inimene teadvustab, kuidas tema ise draamat õhutab.
Isiklikud sammud draama vähendamiseks:
- Adresseeri õiged teemad õigele inimesele. Kui tundsid mingis situatsioonis ennast puudutatuna, siis mine julgelt ja räägi sellest inimesega otse, mitte ära aruta seda teemat kõrvaliste inimestega.
- Teadvusta oma emotsioone ja väljendama neid selgelt. Teadvusta, mis sind käivitas ning väljenda julgelt, kuidas ennast tundsid. PS. Julgus ei ole mitte hirmu puudumine, vaid enda vajaduste väljendamine sellest hoolimata!
- Julge üle küsida! Selle asemel, et eeldada, küsi täpsustusi. Küsimuste küsimine ei ole ajaraiskamine, vaid aitab vältida eksimusi ja arusaamatusi.
Juhi roll draamavaba töökultuuri loomisel:
- Juhi eeskujuga – ole avatud ja haavatav. Kui juhid jagavad oma mõtteid ja ka vigu, mida nad ise on teinud, tunnevad ka teised end turvalisemalt.
- Edenda ausa ja avatud tagasiside kultuuri. Loo keskkond, kus inimesed tunnevad end turvaliselt jagama oma mõtteid, tundeid ja ideid ilma hirmuta kriitika ees.
- Fookus lahendustele, mitte probleemidele. Kui olukord tekitab pingeid, suuna tähelepanu sellele, kuidas edasi liikuda, selle asemel et keskenduda probleemile.
- Hinda ja kasuta tugevusi. Kui inimese tööülesanded on kooskõlas tema loomupäraste annete ja tugevustega, väheneb draama ja suureneb motivatsioon.
Draama vähendamiseks ja selge suhtluse ning ausa tagasiside juurutamiseks on võimalik luua keskkond, kus inimesed saavad oma täieliku potentsiaali avada ja tulemused säravad. Kui soovid oma organisatsioonis draamat vähendada ja meeskonda tulemuslikumaks muuta, on koolitus „Selge eneseväljendus ja aus tagasiside. Töökoht draamavabaks!“ selleks suurepärane lahendus. Koolitus annab praktilised oskused, kuidas edendada ausat suhtlust, juhtida emotsioone ja luua koostöökultuur, kus draamal pole kohta.
Astu esimene samm parema töökeskkonna poole juba täna!