Kasulikku lugemist
Ühes meeskonnas, kellega hiljuti töötasin, ütles juht üsna siiralt:“Ma ei saa aru, miks nad omavahel nii palju pinget tekitavad. Nad on kõik
Kuulen juhte sageli küsimas, kuidas ma saan inimesi motiveerida, kui mul ei ole eelarves piisavalt vahendeid palgatõusuks? See on täiesti õigustatud küsimus,
Igas meeskonnas tekivad varem või hiljem erimeelsused. Oluline on oskus tiimi konfliktist võimalikult väikeste kahjudega läbi navigeerida, et jõuda efektiivse koostöö faasi.
Puhkusel olles võtame endale aega – aega mitte kiirustada, mitte vastata, mitte kogu aeg tegutseda. Me lihtsalt oleme. Me märkame hommikukohvi maitset,
“Meil on aus ja otsekohene tagasisidekultuur,” ütlevad paljud juhid uhkusega. Ja ometi ei too see alati loodetud tulemust – inimesed sulguvad, lähevad
Tänapäeva tööelus tegutseb kõrvuti mitu põlvkonda – igaühel oma harjumused, ootused ja suhtlemisviisid. Mõnikord sünnib sellest inspireeriv koostöö, mõnikord aga ka segadus
EAS-i ja MKM-i tellitud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu (2021) kohaselt on väärtuspõhine juhtimine Eestis enim rakendatud juhtimisviis. Seda kasutab 35% Eesti organisatsioonidest, avalikus
Draama töökohal vähendab produktiivsust ja meeskonna koostööd, sageli psühholoogilise turvatunde puudumise tõttu. Uuringud näitavad, et inimesed kulutavad keskmiselt 2,5 tundi päevas draamale. Selle vältimiseks on oluline selge eneseväljendus, avatud tagasiside ja keskendumine lahendustele, mitte süüdistustele. Juhtide roll on luua kultuur, kus inimesed tunnevad end turvaliselt oma mõtteid jagades. Kui soovid draamat vähendada ja meeskonnatööd parandada, tasub alustada teadlikest muutustest suhtlemises. Tulemus: motiveerivam, tulemuslikum ja stressivabam töökeskkond.
