EAS-i ja MKM-i tellitud Eesti juhtimisvaldkonna uuringu (2021) kohaselt on väärtuspõhine juhtimine Eestis enim rakendatud juhtimisviis. Seda kasutab 35% Eesti organisatsioonidest, avalikus sektoris lausa 66%. Suur osa ettevõtetest ja organisatsioonidest peab seda üheks peamiseks eduteguriks, sest selged väärtused annavad inimestele tähenduse, loovad ühise suuna ja motiveerivad neid igapäevaselt parimaid tulemusi saavutama.
Mis on väärtuspõhine juhtimine?
Väärtuspõhine juhtimine on lähenemine, kus organisatsiooni igapäevane tegevus ja otsused lähtuvad selgelt määratletud põhiväärtustest – kokkulepetest, kuidas me käitume ja tegutseme. See tähendab, et väärtused ei ole pelgalt sõnad paberil, vaid need on igapäevaelus lahti mõtestatud, töötajatele arusaadavad ja reaalselt rakendatavad.
Juhtidel on siin võtmeroll – nende ülesanne on olla eeskujuks ning luua keskkond, kus väärtused suunavad nii strateegilisi otsuseid kui ka igapäevast tööd. House’i (1996) väärtuspõhise juhtimise käsitluse järgi peab juht:
✔ Sõnastama inspireeriva visiooni, mis annab töötajatele selge suuna ja tähenduse.
✔ Näitama isiklikku pühendumust ja kirge selle visiooni elluviimisel.
✔ Tegutsema enesekindlalt ja järjekindlalt, isegi keerulistes olukordades.
✔ Tunnustama ja märkama töötajate panust visiooni saavutamisel.
✔ Võtma vajalikke riske organisatsiooni ja kollektiivi nimel.
✔ Kasutama sümboolseid tegevusi ja rituaale, et väärtused ei jääks ainult sõnaliseks, vaid oleksid nähtavad ja tajutavad.
Millised on väärtuspõhise organisatsiooni kasutegurid?
Kui juhtimine tugineb organisatsiooni väärtustele, siis:
✔ Töötajatel on lihtsam mõista ja omaks võtta organisatsiooni eesmärke.
✔ Inimeste motivatsioon ja kaasatus kasvavad.
✔ Sisekonfliktid ja vääriti mõistmised vähenevad.
✔ Usaldus ja koostöö nii meeskonnas kui ka väljaspool organisatsiooni suureneb.
Väärtuspõhine juhtimine ei ole pelgalt trend, vaid praktiline viis luua tugev, ühtne ja edukas organisatsioon.
Kuidas väärtuspõhist juhtimist juurutada?
Väärtuspõhise juhtimise elluviimine nõuab teadlikke samme ja järjepidevust. Kui väärtused on organisatsioonis juba sõnastatud, aga nende järgi ei tegutseta, siis tuleks astuda järgmised sammud:
- Väärtuste ülevaatamine ja täpsustamine
Kas praegused väärtused on need, mis meid igapäevaselt kõnetavad ja kannavad? Kui ei, tuleks need uuesti läbi arutada, kaasates kas juhtide ringi või kogu organisatsiooni. Oluline on, et väärtused ei oleks „ülevalt alla“ määratud, vaid kõigi omad – nii tekib inimestel seotus ja tõeline motivatsioon neid järgida. - Väärtuste igapäevaellu sidumine
Kui väärtused on selged, tuleb need viia inimesteni ning integreerida igapäevastesse tööprotsessidesse. Selleks saab kasutada mitmeid viise:- Meeskondade väärtuste töötoad, mida juhid ise läbi viivad, et mänguliste ja praktiliste lahenduste abil siduda väärtused käitumisootustega.
- Tööprotsesside kohandamine, näiteks arenguvestlustel väärtustepõhise tagasiside andmine või töötajate tunnustamine just väärtustel põhinevate saavutuste eest.
- Kommunikatsiooni selge määratlemine, et väärtused oleksid igapäevaselt nähtavad ja aruteludes aktiivselt kasutusel.
- Järjepidev rakendamine ja kinnistamine Kui väärtused on saanud osaks inimeste mõtteviisist ja igapäevastest otsustest, muutuvad need organisatsiooni loomulikuks osaks. See aitab teha kiiremaid ja selgemaid otsuseid, leida organisatsioonile sobivaid inimesi, lahendada keerulisi olukordi ning tugevdada kuuluvustunnet.
Siinkohal mängib olulist rolli ka juhi valmisolek võtta riske ja demonstreerida väärtuspõhist käitumist läbi sümboolsete tegude. See võib tähendada näiteks olulistel hetkedel kindlate väärtuste järgi otsustamist, isegi kui see ei ole kõige mugavam lahendus, või töötajate regulaarset tunnustamist väärtuspõhiste tegude eest.
Millised on väärtuspõhise juhtimise tulemused?
Kui organisatsioon elab oma väärtuste järgi, tekib tugevam meeskonnakultuur, kus inimesed tunnevad suuremat kuuluvustunnet ja vastutust. Uuringud näitavad, et organisatsioonid, millel on tugevad väärtused ja kaasav juhtimine, on edukamad nii majanduslikult kui ka töötajate rahulolu poolest.
Lõppkokkuvõttes ei ole väärtuspõhine juhtimine lihtsalt trend, vaid pikaajaline strateegia, mis aitab organisatsioonil püsida tugevana ja jätkusuutlikuna. Kui väärtused on igapäevaste protsessidega seotud, saavad neist mitte ainult organisatsiooni DNA osa, vaid ka tugev konkurentsieelis.
Kas sinu organisatsioon elab oma väärtuste järgi või on need jäänud vaid paberile?
Nüüd on parim aeg neid teadlikult rakendada!
